Elu mittenägijana

Alustades algusest, mul on prillid olnud kuskil teisest klassist saadik, miinused aastatega tugevamaks läinud. Kaheksandast klassist saadik olen ka läätsesid kandnud. Kokku siis 13 aastat prilli ja 7 aastat läätse elu. Jube!

Silma operatsioonile minemise peale mõtlesin vist juba enne täisealiseks saamist, nüüd 21-aastasena on see tehtud! 

-4,25 vasak ja -4,50 parem silm on minevik!

Mismoodi läätsed ja prillid minu elu häirisid?

1) iga hommik ja õhtu läätsede silma panemine ja ära võtmine, milline ajakulu!

2) iga paarikuu tagant pead tellima uued läätsed ja vedeliku, milline rahakulu!

3) klaaside vahetamine, või uute prillide ostmine, taaskord kallis lõbu! ise õnneks pole 5 aastat pidanud klaase vahetama.

4) prillid on ebamugavad, vajuvad eest ära ja üldiselt tundsin ka end prillidega ebamugavalt ja koledamana

5) girls struggle, ilma prillideta meikimine, kui läätsi ei kanna.. no mitte midagi ei näe!! +näomaskide tegemine

6) kui kuskile sõidad, reisid, ükskõik mis, alati vaja kogu see läätsekupatus kaasas kanda

7) hommikuti ärkad ja pead esimese asjana prille otsima

8) vihmase ilmaga prillid piisku täis ja talvel külmast sooja minnes prillid udused, vastik!

9) üldsegi ei saa aru, mismoodi prilliklaasid koguaeg nii sitased on, kui need lihtsalt ees on???

10) läätsede liigakaua silmas olemine muudab silmad kuivaks, hullem veel kui lääts on pahupidi või üldse kuskile silma sisse ära kaob.

Miks valisin Dr. Solomatini silmakliiniku, mis asub Riias?

Ausalt esimeseks põhjuseks oli hind! 950€ operatsiooni, ravimite, hotelli öö ja hommikusöögi ning bussipileti eest, kui siin meil eestis maksab opp üksi üle kahe tonni!

Ja kuna ma käisin eelnevalt Eestis silmauuringutel, siis teadsin kindlalt, et mulle saab seda oppi teha.

Alguses kahtlesin küll, kas ikka minna lätti, aga lugesin nii palju eestlaste tagasisidesid ja üldsegi kõik operatsooniga seonduv on nende facebooki lehel olemas.

Niiet otsus oli kindel, valisin Dr. Solomatini silmakliiniku!

Opiks valmistumine

Oktoobri alguses kirjutasin Dr. Solomatini silmakeskuse facebooki, et soovin SuperLasik silmaoperatsiooni. Mulle saadeti meili peale ankeet, mis tuli ära täita ja sain valida sobiva kuupäeva opiks. Ankeedil on ka kirjas, et kas tuled koos saatjaga ning bussipileti ostavad nad seljuhl kaaslasele ka ära.

Valisin 23. oktoobri, kuna kaks nädalat enne oppi ei tohi läätsesid kanda.

Operatioonipäev

Hommikul vara startisime empsiga Saaremaalt Pärnu poole, buss Riiga läks 9.50.

Kuskil poole ühest ootas meid bussivastus kliiniku töötaja, kes jalutas meiega koos hotelli ning näitaks ka, kus kliinik asub.

Poole kaheks jalutasimegi kliinikusse. Kõigepealt täitsin seal pabereid ning siis tehti silmauuringud.

Kartsin alguses veel, et äkki tekib probleem suhtlemisega, aga saime kõik inglise keeles räägitud. Kohapeal oli tegelikult tõlk ka olemas.

Uuringud võtsid kuskil poolteist tundi aega. Kella kolmest oli aeg lõunale minna, sõime räigelt head caesari salatit kanaga, aga ärevus ja kerge hirm kaotasid kogu mu söögiisu. 

Kella neljast pidime juba kliinikus tagasi olema, maksin raha ära, siis anti valuvaigisti ja rahusti, võtsin need sisse ning juba paari minuti pärast oli kogu ärevus ja seest keeramine kadunud.

Aeg oli operatsioonile minna.

SuperLASIK silmaoperatsioon

Minuga koos läksid operatsioonile veel kolm eestlast. 

Meile pandi selga ühekordsed opiriided ja tilgutati silmatilku.

Nii me siis ükshaaval seal opilaual käisime. Tõlk oli koguaja kõrval ja hoidis käest. Rääkis ära, mis nüüd tehakse jne.

Alustuseks pandi klamber silma, et silm lahti püsiks. Pidin jälgima rohelist laserit, lõigati võrkkest katki, mingi hetk suruti silmapeale midagi ja pilt läks mustaks(opi õudsaim koht), siis puhastati ja hakati laseriga lõikama, tundsin seda vastikut haisu, teised ütlesid, et see on veresoonte kõrvetamis lõhn, taaskord puhastati ning siis lükati võrkkest tagasi paika. Kõige naljakam oli see, et ma nägin ise kuidas see võrkkest mu silmapeal liigub. Ühe silma jaoks kulus äkki mingi minut kuni kaks.

Oehh.. üks silm tehtud, teine veel!!! Nüüd juba teadsid, mis ees ootab ja tahtsid, et see kiiresti läbi saaks.

See kõik oli sitaks ebamugav, pisarad koguaeg jooksid, kui pidid seda valgust jälgima ja ma tundsin, kuidas silmamuna suruti alla poole jne, aga mitte kordagi ei olnud valus!

Opilaualt püstitõustes oli imeline tunne, ma nägin kella seina peal. Veerand kuus!!

Kohe peale oppi ma tõesti nägin! Alguses olid küll silmad udused, aga see oli selline udu, nagu õues on, mitte see hägune pilt ilma prillideta!

Peale oppi tilgutati veel silmatilkasid, tehti esimene järelkontroll ja saingi hotellituppa puhkama minna. 

Alguses olid silmad ikka väga tundlikud ja ei tahtnud üldse lahti tulla, pisarad muudkui voolasid ja iga tunni tagant pani emps mulle silmatilku. Magasin mingi poolteist tundi ja ärgates oli ikka väga ebamugav olla, aga lõpuks harjusid silmad valgusega ära ja niihea oli olla. Ma nägin seda pisikest kella teleka peal, ma nägin subtiitreid, ohh kui imeline tunne!

Opijärgne päev/aeg

Sõime hotellis hommikusöögi ära ja kella kümneks pidin taas kliinikus olema. Tehti jälle uuringud, kõik oli korras ja juba enne 11 võisime ära minna. Jalutasime bussipeatusesse ja sõitsimegi kodupoole. Pärnust sõitsin ka mina ise autoga Saaremaale ja ma ütleks, et ma nägin palju paremini, kui varasemalt prillidega autoga sõites!

Iga pooleteist tunni tagant tilgutasin antibiootikume, siis lihtsalt kuntspisaraid ja nii nädal aega. Nüüd tilgutan paar korda päevas lihtsalt kunstpisaraid, niikaua kuni need otsa saavad. 

Esimene hommik ärgates, läks käsi kohe öökapi poole ja hakkasin prille haarama, aga neid polnudki seal ja siis jõudis kohale, et mul polegi neid enam vaja.

Prille otsin vahest siiamaani kapi pealt hommikuti ja õhtuti on koguaeg tunne, et ei saa enne magama minna kui pole läätsesid ära võtnud ja siis jõuab jälle kohale, et mul polegi neid 😄

Naljaks oli veel tänavatel liikuda, kui vihma sadas või õhtul pimedas, päikese prillid ees, sest kaks nädalat peale oppi pidi väljas olles silmi kaitsma niiskuse, tuule ja tolmu eest. 

Arvamus kliinikust ja elust nägijana

Öelda on ainult head. Kõik kliiniku töötajad, kellega kokku puutusin olid väga sõbralikud ja abivalmid, kordagi ei ole mind ära unustatud. Kõik on super hästi ära planeeritud, kõige peale on mõeldud. Suured kiidusõnad! Soovitan soojalt kõikidele, kes on mõelnud silmaoppi teha, minna Riiga, Dr. Solomatini silmakliiniku!

Parim asi mis sa endale kunagi kinkida saad on oma silmad korda teha ja näha oma silmaga!

Ma olen nii õnnelik! ♥

Vastan ka kõikidele küsimustele, kui miskit teada soovite 😊
(ps. ära anda ka üle 200ml läätsevedelikku, kes ees see mees!)